1613.a – Kasutati esimest korda sõna Arvuti ja see tähendas inimest, kes oskas arvutada.
1822.a – Charles Babbage kirjeldas Mehaanilise arvuti. Sellega sai kokku liita numbreid ja neid ka salvestada. Charlesi aitas Ada Lovelace, keda peetakse esimeseks arvuti programmeerijaks.
1936-1938.a – Konrad Zuse ehitas esimese elektromehaanilise kahendsüsteemis programmeeritava arvuti Z1. See oli päriselt töötav tänapäevane arvuti.
1936.a – Alan Turing kirjeldas Turingi masina. See on lihtne abstraktne arvuti, mida kasutatakse arvutatavuse ja selle piiride uurimiseks.
Ilma nende teadmisteta ei omaks me selliseid arvuteid nagu meil praegu on.
1943.a – Tommy Flowers ehitas esimese elektrilise programmeeritava arvuti Colossus. Seda oli vaja briti koodimurdjatele, et lugeda krüpteeritud saksa kirju.
1943-1946.a – Pennsylvania ülikoolis ehitati esimene täielikult töötav digitaalne arvuti ENIAC. See kaalus 27 tonni ja vajas ruumi 167 ruutmeetrit (umbes 3 klassiruumi).
1949.a – Ehitati esimesed programme salvestatavad arvutid EDSAC ja Manchester Mark 1.
1950.a – Ehitati esimene arvuti UNIVAC 1101 / ERA 1101, mis suutis andmeid salvestada ja programme käivitada mälust.
1955.a – Ehitati esimene digitaalne arvuti Whirlwind, millel oli muutmälu (RAM).
1964.a – Valmistati esimesed lauaarvutid Programma 101. Neid müüdi massidesse umbes 44 000 tükki hinnaga 3 200 USD.
1975.a – Ehitati esimene personaalarvuti Altair 8800.
1975.a – Ehitati esimene sülearvuti IBM 5100, milllel oli 5 tolline ekraan ja mis kaalus 25 kilogrammi.
1976.a – Ehitati esimene Apple Company arvuti Apple I, mis maksis 666,66 USD.
1981.a – Ehitati esimene IBM’i personaalarvuti IBM PC.
