Robootika- ja programmeerimisringid

Alustame uute ringidega alates 17.09.2019.a.

Tabasalu Ühisgümnaasium

Teisipäeviti kell 16:00 – 17:30, 1-4. klassile

Kolmapäeviti kell 15:45 – 17:15, 1-4. klassile

Kolmapäeviti kell 17:15 – 18:45, al.5. klassist

Reedeti kell 15:30 – 17:00, 1-4. klassile

Harku lasteaed

Teisipäeviti kell 15:00 – 15:45, 5-7.a. lastele

Neljapäeviti kell 15:00 – 15:45, 5-7.a. lastele

Teelahkme lasteaed

Neljapäeviti kell 16:00 – 16:45, 6-7.a. lastele

Nädala tunnitöö 18.02.2019

Vanad filmikaadrid – 1986

http://forte.delfi.ee/news/ev100nadalat/vanad-filmikaadrid-1986

1965. aastal sai Nõo keskkool omale elektronarvuti “Ural-1″, mis oli esimene kooliarvuti NSV Liidus.

Tartu Riiklikus Ülikoolis loodi 1984. aastal personaalarvuti “Tartu”, Küberneetika Instituudis pandi samal ajal kokku personaalarvuti “Juku”. Tartu üldhariduskooli saabusid Jaapanist aga personaalarvutid “Yamaha”.

1986. aastal alustati Nõukogude Liidu üldhariduskoolides informaatika ning arvutitehnika aluste õpetamist.

 

Uue aja asjad – arvutid ja telefonid

arhiiv.err.ee/vaata/uue-aja-asjad-arvutid-ja-telefonid

Saade jutustab sellest, kuidas toasuurusest arvutist sai õhuke sülearvuti ja välismaale helistamiseks ei pidanud enam minema postkontorisse, vaid seda sai teha koduselt diivanilt tillukese taskutelefoniga.

 

Interaktiivne videomängude muuseum

www.facebook.com/lvlupmuseum/

 

KOOMIKSITE TEGEMINE

www.readwritethink.org/parent-afterschool-resources/games-tools/comic-creator-a-30237.html

 

PIXILART

Liikuv pilt Eesti Vabariigi sünnipäevaks.

www.pixilart.com

Nädala tunnitöö 04.02.2019

Robotkalad

BLUETOOTH

Bluetooth on loodud seadmete omavahelise traadita side jaoks ja andmete vahetamiseks. Selle lõid rootslane Sven Mattisson ja Hollandi professor Jaap Haartsen.

Juba 1980. aastatel on proovitud vähendada juhtmeid arvutite ümber, aga alles 1999. aastal avaldati esimene Bluetoothi versioon.

Nimi „Bluetooth“ valiti 10. sajandil elanud Taani viikingite kuninga Harald Blåtandi (‘Sinihammas’) järgi, kes oli tuntud kui väga hea rääkija. Alguses oli see lihtsalt koodnimi, aga hiljem see nii ka jäeti.

 

SCRATCH

Krabikook

 

PYTHON

Ring juhusliku värviga

from turtle import *
from random import randint
 
sel_col = randint(1, 3)
if sel_col == 1:
    color("blue")                  # Sinine
if sel_col == 2:
    color("black")                 # Must
if sel_col == 3:
    color("white")                 # Valge
begin_fill()                       
circle(100)                        
end_fill()                         
 
exitonclick()

Nädala tunnitöö 28.01.2019

EINSTEINI MÕISTATUS

Tänaval on üksteise kõrval viis maja. Igas majas elab erinevast rahvusest inimene. Iga maja on värvitud erinevat värvi. Iga majaomanik joob erinevat jooki, sõidab erinevat marki autoga ning omab erinevat lemmiklooma.

Järgnevate vihjete põhjal püüa välja selgitada, kellele neist kuulub kuldkala.
1. Inglane elab punases majas.
2. Rootslase lemmikloom on koer.
3. Taanlane joob teed.
4. Roheline maja on valge maja kõrval vasakul.
5. Rohelise maja omanik joob kohvi.
6. Toyotaga sõitev majaomanik peab linde.
7. Kollase maja omanik sõidab Volvoga.
8. Keskmises majas elav inimene joob piima.
9. Esimeses majas elab norrakas.
10. BMW’ga sõitev majaomanik elab selle kõrval, kes peab kassi.
11. Hobust pidav inimene elab selle kõrval, kes sõidab Volvoga.
12. Mercedesega sõitev majaomanik joob limonaadi.
13. Sakslane sõidab Subaruga.
14. Norrakas elab sinise maja kõrval.
15. BMW’ga sõitev majaomanik elab selle kõrval, kes joob vett.

Fail mõistatuse lahendamiseks

PYTHON

Täht

from turtle import *

# Defineerime funktsiooni täht, mis joonistab 
# valitud värvi ja pikkusega tähe
def täht(pikkus, värv): 
    color(värv)
    begin_fill()
    i = 0
    while (i < 5):
        fd(pikkus)
        rt(144)
        i = i + 1
    end_fill()

# Kilpkonn joonistab kollase tähe pikkusega 100 pikslit
täht(200, "yellow") 

exitonclick()

Nädala tunnitöö 21.01.2019

Võlu malelaud

Ameerika mäed

Esimese Ameerika mägede atraktsiooni ehitas ameerika leidur ja ärimees LeMarcus Adna Thompson 1884. aastal. Idee sai ta Pennsylvanias asunud Summit Hilli söekaevanduse raudteelt, kus tehti 1820. aastatel soovijatele lõbusõite. 1885. aastal New Yorgis Coney Islandi poolsaarel avatud Switchback Railway koosnes istmetest, mis liikusid 180 meetrit mööda rööpaid mäest alla. Vagunite kiirus oli umbes 10 km/h.

 

SCRATCH

Liikuv ekraanipilt punktide lugemisega

Tee nurkadesse neli uut ruudukujulist spraidi, mille puutumisel arvestatakse nurkade punkte.

Seina punktide arvestamiseks tee uus ruudukujule sprait, mis asub ekraani servades ja seest on läbipaistev.

 

SPHERO

Rakett

Programmeeri Spherole programm, mis jäljendab raketi lendu laskmist. Kõigepealt loetakse numbreid stardini, seejärel muutub Sphero värv, tekib müra ja Sphero hakkab keerutama.

Päikesesüsteem

Pane Sphero liikuma ringi nii nagu planeedid kosmoses.

PYTHON

Naerunägu

 

from turtle import *

def silm(): # Defineerime funktsiooni silmade joonistamiseks
pencolor(“#000000”)
fillcolor(“#FFFFFF”)
begin_fill()
circle(25)
end_fill()

fillcolor(“#000000”)
begin_fill()
circle(10)
end_fill()

pencolor(“#000000”) # Pea
fillcolor(“#FFFF00”)
begin_fill()
circle(100)
end_fill()

up()
bk(45)
lt(90)
fd(100)
rt(90)
down()

silm() # Vasak silm

up()
fd(90)
down()

silm() # Parem silm

up() # Suu
bk(95)
rt(90)
fd(30)
down()
circle(50,180) # Pool ringjoonest
bgcolor(“#AFEEEE”)

exitonclick()

 

MINECRAFT

Liikuvad põõsad

Shadersid, mis muudavad nii valgust kui ka liigutavad taimi. Nõrgematel arvutitel tuleks laadida lite, aga extreme’de jaoks on vaja võimsamaid arvuteid.  Motion-blur teeb ka mängu palju aeglasemaks:
www.minecraftforum.net/forums/mapping-and-modding-java-edition/minecraft-mods/1291396-1-6-4-1-13-2-sildurs-shaders-pc-mac-intel-vibrant

Shadersid, mis lihtsalt liigutavad taimi:
www.minecraftforum.net/forums/mapping-and-modding-java-edition/minecraft-mods/1288392-1-10-2-waving-plants-shaders-mod-by-regi24

Juhend shaders’ite installimiseks:
www.youtube.com/watch?v=-nKuyAqd1cQ

Vaja läheb Optifine programmi:
optifine.net/downloads

Nädala tunnitöö 05.11.18

ESIMENE ARVUTI VIGA

Arvuti vigu kutsutakse inglise keeles “bug’ideks” ehk putukateks.

Esimene “bug’i” avastati 9.septembril 1947. aastal.
USA mereväe ohvitser Grace Hopper tegi logi raamatusse sissekande, kus märkis, et Harvard Mark II arvuti relee kontaktide vahelt leiti koiliblikas ehk “bug’i”.

Sellest hetkest alates muutus see sõna populaarseks ja kasutatakse ka tänapäeval.

 

PISIKENE TABLETI VEDAJA

Tiny Soft Robotic Device

This tiny millipede-like bot delivers drugs inside the body via http://bit.ly/2EMJ6CC

Posted by Interesting Engineering on Kolmapäev, 31. oktoober 2018

 

TOP 5 LEGO LEIUTIST

 

CODESPARK

codespark.com/webgl/

 

PIXILART

www.pixilart.com/draw

Joonistusprogramm, kus saab hästi pikslitega joonistada.

 

SPHERO

Valgus ja helid

 

OZOBOT

Mängud Ozoboti rakenduses

OzoLuck

Ozoboti saab panna sõitma erinevatel radadel, millel on võimalik valida vastuseid jah/ei küsimusele, veeretada täringut, vaadata kelle juurde robot sõidab jne.

OzoPath

Siin tuleb joonistada rada etteantud klotside järgi nii et Ozobot jõuaks stardist finišisse.

 

SCRATCH

Põrkamine

Teha tuleb 3 erinevat spraiti, kass ja kahte värvi õhupalle. Iga õhupall on ka veel eraldi sprait, aga sama koodiga.

Lillat värvi palliga saab 10 punkti juurde.

Sinise palliga kaotab 10 punkti.

 

PYTHON

Pythony kirjutamiseks kasuta programmi Thonny.

Kilpkonnagraafikas ringi joonistamine

from turtle import*
col = “green”
color(col) # Kilpkonn muutub punaseks
begin_fill()
circle(50) # Kilpkonn teeb ringi suurusega 50
end_fill()
exitonclick()

Kilpkonnagraafikas maja joonistamine

from turtle import * # lisatakse kilpkonna käsud
color(“red”) # Kilpkonn muutub punaseks
begin_fill()
forward(140) # Kilpkonn liigub edasi 100 pikslit
left(90) # Kilpkonn pöörab 90° vasakule
forward(100)
left(45)
forward(100)
left(90)
forward(100)
left(45)
forward(100)
end_fill()
exitonclick()

Kilpkonnagraafikas maja ja ring koos

from turtle import * # lisatakse kilpkonna käsud
color(“red”) # Kilpkonn muutub punaseks
begin_fill()
forward(140) # Kilpkonn liigub edasi 100 pikslit
left(90) # Kilpkonn pöörab 90° vasakule
forward(100)
left(45)
forward(100)
left(90)
forward(100)
left(45)
forward(100)
end_fill()

col = “green”
color(col) # Kilpkonn muutub roheliseks
begin_fill()
circle(50) # Kilpkonn teeb ringi suurusega 50
end_fill()
exitonclick()

 

Kell

from tkinter import *
from math import *
import time
raam = Tk()
raam.title(“Kell”)
# tahvli laius
w = 500
# tahvli pikkus
h = 500

tahvel = Canvas(raam, width=w, height=h, bg=”white”)

# kella raam
tahvel.create_oval(10,10,w-10,h-10)
# kella keskpunkt
tahvel.create_oval(w/2-5,h/2-5,w/2+5,h/2+5,fill=”black”)
sek_id = tahvel.create_line(w/2,h/2,w/2,20,fill=”red”)

def uuenda():
# loeme jooksva sekundi
sekundid = time.localtime().tm_sec

# osuti liikuva tipu koordinaadid
# arvutame sekundiosuti pikkuse
r = min(w/2,h/2)-20

# arvutame x koordinaadi
x = r*cos(pi/2-sekundid/60.0*2*pi)

# arvutame y koordinaadi
y = -r*sin(pi/2-sekundid/60.0*2*pi)

# uuendame osuti positsiooni
tahvel.coords(sek_id, 0, 0, x, y)

# nihutame keskele
tahvel.move(sek_id, w/2, h/2)

#ootame 1 sekundi ja siis uuendame kellaaega uuesti
raam.after(1000, uuenda)

uuenda()
tahvel.pack()
raam.mainloop()

Nädala tunnitöö 29.10.18

ESIMENE ARVUTI

Esimene täielikult töötav digitaalne arvuti ENIAC ehitati Pennsylvania ülikoolis 1943-1946.aastal.

See kaalus 27 tonni ja vajas ruumi 167 ruutmeetrit (umbes 3 klassiruumi). Seal oli 17 468 elektronlampi, 7 200 kristalldioodi, 1 500 releed, 70 000 takistit,
10 000 kondensaatorit ja umbes 5 miljonit käsitsi joodetud ühendust.

Algselt oli ENIAC mõeldud USA sõjaväe suurtükiväe lasketabelite arvutamiseks, kuid hiljem rakendati seda ka kosmilise ja tuumakiirguse uuringutes. Ajakirjanduses nimetati seda “hiiglaslikuks ajuks”. See oli üle tuhande korra kiirem kui elektromehaanilised masinad. Sellega sai trajektoori arvutada 30 sekundiga, samas kui inimesel võttis see aega 20 tundi.

Eniaci hinnaks oli peaaegu 500 000 dollarit (tänapäeval on see umbes
6 300 000 dollarit).

2004. aastast alates teeb 0,5 mm suurune ruudukujuline ränikiip ära sama töö, mida tegi suurt ruumi hõivanud ENIAC.

 

ATLAS PARKUURIMAS

SPOT TANTSIMAS

 

SCRATCH

Kass näugumas

 

TÜG nooremate ringitund 09.10.18

HUMANOID ROBOTID

Humanoidrobot on selline robot, mille välimus imiteerib inimese kehakuju ja käitumine inimese käitumist. Tavaliselt on neil pea, kaks kätt ja jalga ning rindkere, mis neid kõiki ühendab, kuid on ka roboteid, millel on jalgade asemel rattad või puudub alakeha hoopiski.

1973.a. valmis esimene humanoidrobot WABOT-1, mille ehitasid Jaapani teadlased. Ta suutis kõndida, näha ja vestelda jaapani keeles.

2001.a. ehitas Sony meelelahutusroboti QRIO. Sellest sai maailma esimene jooksev robot. Ta jooksis kiirusega 23 cm/s.

2010.a. valmis NASA ja General Motorsi koostöös  humanoidrobot Robonaut 2. Selle eesmärgiks on abistada inimastronaute nende töös. Ta suudab kasutada astronautide tööriistu ja töötada sarnases keskkonnas.

HRP-5P HUMANOID ROBOT

ISELAHENEV RUUBIK KUUBIK

media.dmm-make.com/item/4462/

 

SCRATCH

Kass batuudil hüppamas

Koer ja kassid

 

ÜLESANNE: LAHEMAA MATKARAJAD

Lahemaa rahvuspargis on kokku 20 matkarada, mõned neist on siin välja toodud:
Koprarada – 1 km,
Majakivi-Pikanõmme – 7 km,
Altja – 3 km,
Käsmu – 4 km,
Viru raba – 3km 500 m,
Oandu-Võsu – 9 km 500 m.

1. Arvuta radade kogupikkus kilomeetrites ja meetrites. Mitu õiget vastust.
27km, 29km, 2800m, 27000m, 28000m, 28km 

2. Perekond Meri soovib Lahemaa rahvuspargis matkata, aga üle 12 kilomeetri päevas nad matka pikkuseks ei planeeri. Millised võimalused neil on? Too välja kõik variandid.

3. Kas on võimalik läbida ühe päeva jooksul ka 3 matkarada? 

4. Kujuta ette, et 1 km läbimiseks kulub robotil 1 sekund. Koosta teekond, kus robot läbib järjest kõik matkarajad nii, et enne järgmise matkaraja algust ootab robot 0.5 sekundit, sõites vaheldumisi edasi ja tagasi. Et rada oleks huvitavam, lase robotil erinevaid radu läbida kerge kurviga paremale või vasakule. 
Kasuta selleks Ozoboti, Spherot või mBoti.

 

MOSS

Maastikuauto ja maja

Manta Maja ringitund 08.10.18

HUMANOID ROBOTID

Humanoidrobot on selline robot, mille välimus imiteerib inimese kehakuju ja käitumine inimese käitumist. Tavaliselt on neil pea, kaks kätt ja jalga ning rindkere, mis neid kõiki ühendab, kuid on ka roboteid, millel on jalgade asemel rattad või puudub alakeha hoopiski.

1973.a. valmis esimene humanoidrobot WABOT-1, mille ehitasid Jaapani teadlased. Ta suutis kõndida, näha ja vestelda jaapani keeles.

2001.a. ehitas Sony meelelahutusroboti QRIO. Sellest sai maailma esimene jooksev robot. Ta jooksis kiirusega 23 cm/s.

2010.a. valmis NASA ja General Motorsi koostöös  humanoidrobot Robonaut 2. Selle eesmärgiks on abistada inimastronaute nende töös. Ta suudab kasutada astronautide tööriistu ja töötada sarnases keskkonnas.

HRP-5P HUMANOID ROBOT

ARDUINO

Näited, kuidas Arduinoga ühendada led lampi.

 

Ledid

3 ledi ja 1 nupp

int switchstate = 0;

void setup() {
// Ledi pinid
pinMode(3, OUTPUT);
pinMode(4, OUTPUT);
pinMode(5, OUTPUT);

// Nupu pin
pinMode(2, INPUT);
}

void loop() {
switchstate = digitalRead(2);

// Nuppu on vajutatud
if (switchstate == LOW) {
digitalWrite(3, LOW);
digitalWrite(4, LOW);
digitalWrite(5, HIGH);

// Nuppu ei ole vajutatud
} else {
digitalWrite(3, LOW);
digitalWrite(4, HIGH);
digitalWrite(5, LOW);
// Paus
delay(250);
digitalWrite(3, HIGH);
digitalWrite(4, LOW);
digitalWrite(5, LOW);
// Paus
delay(250);
}
}

MOSS

Lumesahk

Manta Maja ringitund 01.10.18

ADA LOVELACE (10.12.1815 – 27.11.1852)

Ada Lovelace oli andekas Inglismaa matemaatik, kellest sai maailma esimene programmeerija. 13-aastasena projekteeris ta lennumasina ja lõi tiibade kavandi, mis pidi võimaldama inimestel lennata.

1843. aastal palus leidur Charles Babbage Adal tõlkida artikli tema analüütilisest masinast – täisautomaatsest arvutusmasinast. Ada lisas sinna märkused, mida nüüd võib nimetada programmeerimisalgoritmideks. Tema ideed näitasid inimkonnale kätte arvutite peaaegu piiritud võimalused. Ada saavutused olid oma ajast sajandi võrra ees.

Alates 2009. aastast tähistatakse oktoobri teisel teisipäeval Ada Lovelace’i päeva austamaks naiste saavutusi teaduses, tehnoloogias ja matemaatikas.

ROBOT KOKK

KUIDAS KUJUTATAKSE ROBOTEID FILMIDES?

CODEBUG

CodeBug on programmeeritav ja kaasaskantav seade. Sellel on 5 x 5 LED lampi, mille peal saab näidata teksti, numbreid ja graafilist pilti. Lisaks on kaks nuppu, 6 puutetundlikku plokki (4 sisendit/väljundit, vool ja maandus).

www.codebug.org.uk

CodeBugi ühendamine led lampidega

 

CUBROID

Cubroidid võistlemas

 

MOSS

Manta masinad